Sämikirjálâšvuođâst lii lamaš mielâkiddiivâš ihe, ko illá lii kiergânâm luuhâđ oovdeb kirje, ko čuávuvâš lii jo almostum. Tot lii uáli jo epitáválâš tile ko táválávt čaabâkirjálâšvuođâst uážžu luuhâđ sämičällein muáddi kirje ivveest teikâ muádi ivveest kirje. Oroi uccáá vaigâdin valjiđ čepis nisonij kiirjijn, mast čáláččij: nuorttâlâš Sara Kelemeny Iiskâr (Storytel, 2025) lii kirje tast, maht sun vaaldij nuorttâlâškielâ maasâd suu elimân, já meid Ruotâ peln sämmilii Ella-Maria Nutti Puiden luo (Johnny Kniga, 2025) kuoskât sämikielâ monâttem. Kuittâg tot, ete siämmáá perruu oobijn almostuvvii siämmáá kiiđâ ääigi kirjeh, lii nuuvt kiäsuttettee tile, ete tääl vuájum Tiänuleevist ässein Suvi jáHelga West kirjijd.

Helga West esseečuágáldâh Puhu nukke já Suvi West roomaan Syntien kummun naiset láá kuohtuin vuossâmuuh suomâkielân almostum kirjeh. Taid puáhtá uáiniđ kirjen, mii šadda tast ko säminissoon váibá epivuoigâdvuotân sämmilij vuástá ige táátu killáđ vuárdámušâid já mielâkuuvijd, moh kuoskâtteh säminissoon. Helga lii čáállám ovdil tiivtâid tavesämikielân já Suvi vuod lii uápis dokumentelleekuuvijn, moi stivriimist sun lii finnim palhâšuumijd.

Lâi vaigâd leđe luvâhánnáá syemmilâš media árvuštâlmijd ovdil jieččân luuhâm- já čäällimfiäráán, veikâ halijdim keččâliđ tutkâđ kiirjijd sämičoolmij čoođâ tonttáá, ete ličij jo mottoomláván váldukulttuur ovdâsteijee uáinu áášán. Talle Helsingin Sanomat (5.4.2025) almostittem kritiikist šoodâi mottoom verd savâstâllâm sosiaallâš mediast, jiemge puáhtám innig leđe luvâhánnáá. Arttu Seppänen árvuštâl Helga West om. tast, maht sun puáhtá čäälliđ Avelân kirdemist, jis ana huolâ šoŋŋâdâhnubástusâst já ete uhresajattâh lii vyehi jorgettiđ savâstâllâm suundán, mii palvâl tuše suu. Tot oroi hirmâd epivuoigâlâžžân: ij-uv Seppänen addii ollágin, mast West čáálá? Eidu tast, maht vielgis, orjâlâš čalmeh keččih sämmilii nisonijd já maht lii äigi mutteđ tom. Aainâs-uv tot árvuštâllâm čaaitij tuottân tom, mondiet Helga West essein lii olmâ tárbu taan maailmist. Sämmilâš nisonin jiem tuođâigin luuhâm Puhu nukke -teevstâid uhrečalluin, peic eidu nubijkulij. Helga kiävttá jienâs toos, ete totká, hundâruš, addel jieškoete-uvlágán uáinuid já keččâl mutteđ aašijd, moh láá suu mielâst epivuogâliih. Ij talle lah uhre, talle lii tahhee!

Suvi West roomaan šlaajâ lii pelestis autofiktio, mii lii-uv lamaš 2010-lovvoost ovdâskulij viehâ piivnoh. Syemmilijn kirječällein ovdâmerkkân Turus Sáárá autofiktioromaneh, majemužžân Hyeenan päivät (Tammi, 2024), láá kiäsuttâm lohheid. Mottoom eres kirječällee vuod eeđâi ohtii, ete suu mielâst lii viehâ läškis vyehi čäälliđ jieijâs elimist, ko ij taarbâš tutkâđ maiden. Ij-uv maka lah uáli jo ruokkâđ tutkâđ jieijâs siskálii já adeliđ tom ulmui oovdân nuuvt, ete lohheeh iä tieđe, mii lii tuotâ já mii ij? Tast sárnuhánnáá-uv, maht kirječällee uápis ulmuuh reagisteh kiirján, jis oroh lemin tubdâmin ulmuid, tábáhtuumijd já soojijd, já láá-uv eres uáivilist toi oovdânpyehtim tuotâvuođâst. Vissásávt kirječällee syeijin lii fakta, ete kirje lii (auto)fiktio, mut ij tot tääiđi estiđ tom, ete finnee meid vaijaas macâttâs.

Suvi West jieš iätá, ete vaaibâi toos, ete lii tuše sämmilâš já sárnu ain kolonialismist. Tast ko suu dokumentelleekoveh kieđâvušeh sämisiärváduv pohčâsijd, tääl sun uážžu leđe sun, ovtâskâs olmooš ijge ubâ siärváduv ovdâsteijee, veikâ lii-uv romanist pieđgânâm kuulmâ uásán: Suvi lasseen Teini-Suvin já Flow-Suvin. 70-lovo hippistijlásâš, puoh rähisteijee, kreatiivlâš, suoinij kooskâst viäluttâllee luándupärni Flow-Suvi lii nuuvt hiärváás huáđđoo, ete sust puávtáččij masa jo tuáivuđ aaibâs jieijâs roomaan.

Syntien kummun naiset luvâdijnân jiem pyevti leđe smietâhánnáá, ete kirječällest lii vaarâ lamaš hitruu sehe autofiktioin já metatääsi tiätukirjijnis. Lâi uáináh nuuvt, ete algâaalgâst išeruttâ kirje várás lii aaibâs eres táárbun ko autofiktion. Suvi koolgâi čäälliđ tiätukirje säminisonijn já roomaan fáárust láá-uv pitáh ton tiätukirjeest, mii paasij šodâhánnáá. Lohhen povvâstâm jo vuossâmuin sijđoin. Maŋeláá luuvâm kirje hävskis pittáid jienân kuáimán, ko roomaan Suvi láittá suu tiätukirje kuástâdemtoimâtteijee, kote keččâl finniđ jo uccáá epituáivulâžžân kirječällee čäälliđ maidnii jiärmálijd. Autofiktio já metatääsi lasseen tehálâš uási lii Mainâsij äämmir (suom. Tarinoiden kumpu), mii tuáimá sehe allegorian já metaforan. Roomaan Suvi käibid iše čälimân. Pärnin sun finnij pääihi alda lemin Mainâsij ämirist mainâsijd, já tääl-uv sun pivdá taid, mut ij luhostuu. Mottoom kooskâst sun niävdá ämmir russoomin voorâ já maŋeláá sun kulá Mainâsij ämmir mainâs. Mainâsij ämmir lii čielgâ metafora nisonáid, šoddâdmân já seksuaallâšvuotân. Mut allegoria tot lii muu uáinust tast, ko autofiktio čälidijnis Suvi piäsá meid russoođ tego ämmir ađai lyeštiđ olgos tedduid, moh šaddeh säminissoon elimist, ko oro, ete ij lah tuárvi teikâ lii liijkás ennuv.

Äigikyevdilis ovdâmerkkâ nissoon vänivuođâst lii, ete ij määti tuoijuđ ijge pyevti tanen kárvudâttâđ lajokaperân, mii lii tääl säminisonij vyehi čäittiđ uásálistem rematriaation tyeji iäláskittempargoi peht. Váilu-uv talle miinii? Muu mielâst ij, mut vaarâ masa jyehi säminissoon tobdá mottoomnáál tedduu tuoijuumist aainâs-uv mottoom kooskâst. Veikâ mátáččij tuoijuđ, ij lah rijjâ tedduin ko ain puáhtá oppâđ lase teikâ tuoijuđ eenâb; jis lii šoddâm čyerbin, illá puáhtá karveđ hyenebvuotâjurduid.

Sehe Helga já Suvi kiirjijn ohtâ vuáđufáddá lii tot, mii lohá tyehilohhein návt: ”Sämmilâš nieidâ iälá maaŋgâlávánij kejâstuvâi vyelni. Puoh vaiguttemváldálumoš toin lii maddârij kejâstâh” (Puhu nukke) já ”vuárdámušâh nisonáid, sudoi kuáddámuš, heeppâdvuotâ” (Syntien kummun naiset). Uábih aldanává fáádá eres uáinust. Ovdâmerkkân uáinu nuorâvuotân šadda Suvin tast, ko sun uáiná Teini-Suvi juhâmin já juhlomin puárásub almaiguin já smiättá, ete tot lâi ton ääigi já ton kuávlu tääpi: luhhoost Teini-Suvin ij keevâ hyeneeht. Helga vuot totká nuorâvuođâ ton peht, maggaar tile já roolâ nisonijn lii pop-muusik maailmist já sánáduvâin. Lii-uv roolâ sorolâš nieidâ (sad girl) teikâ lii-uv nissson tuše mučis muusa almai várás? Ton lasseen Helga ovdâmeerhâin lii Britney Spears, kote keččâl piergiittâllâđ pop-maailm ätis vuormâst. Vistig smiettim, ete maid immâšijd Britney Spears taha sämmilâš kirjeest, mut sun taha eidu tom: čáittá, maht pirrâ maailm ulmuin lii tárbu uigâđ nisonijd mottoomláván vuormân. Ovdâmerkkâ nube peln maailm vuáláčáálá tom, maht riges, vielgis, čepis já miänástum nissoon ij haalijd pissoođ vuormâst, mon iäráseh sunjin adeleh já merideh, jeđe sun moonât jiešmeridemvuoigâdvuođâs. Jis sunjin kiävá nuuvt, magareh máhđulâšvuođah láá ucceeblohonisonijn, kiäh kuáhtájeh viehâvääldi eellimstis eenâb ko iäráseh, tego Helga West muštoot esseinis?

Viehâvääldist oro lemin kuohtuin oobijn fiäráán jieijâs elimist. Helga čáálá njuolgist, maht aasâi almain, kote keevtij viehâvääldi suu vuástá. Suvi vuod čáálá oovdeb kuoimijn já eres almain, kiäh iä kunnijât nissoon raajijd. Suvi paijeed meid sämisiärváduv siste ovdâmeerhâid tast, maht siärvádâh – meid nisoneh – sáttá suojâliđ älkkeht almaa ige nissoon, veikâ almai ličij cuovkkim nissoon raajijd. Jis roomaan paijeed vaigâdis tobdoid, tuáivumist siärvádâh puáhtá savâstâllâđ já kieđâvuššâđ taid já meid eres rašes aašijn ovdâmerkkân Uvjâ-mielâtiervâsvuotâohtâduv vievâst.

Helga hundâruš, lii-uv säminisonist lamaš pággu šoddâđ kievrâ já piergejeijee tanen ko siärváduv almaah láá nuuvt cuovkkânâm. Lii-uv säminissoon roolâ killáđ puoh já tuše piergiđ? Siđhes sämiááhuid láá annaam áárvust: sij láá tuoijum, sirdám kielâ já kulttuur, annaam huolâ paarnijn já ellein. Kuittâg-uv meid tot siđhesvuotâ lii uásild lamaš ”pággu piergiđ” -kulttuur, mast ij pääsi tile ige äigi puohlávánijd tobdoid já roolâid. Kuábáš-uv kirjij ohtâ koččâmuš lii tot, maggaar lii tááláá äigi kove säminisonijn. Helga hundâruš oovtâ esseest sämmilâš tihtâčällee Inger-Mari Aikio tiivtâi nissoonkove, roomaan Suvi vuod ocá tiätukirjes várás tehálii säminisonijd historjást, mut ij peesâ Elsa Laula Renbergist kuhás. Suvi romanist itá oppeet huumor, ko sun verdid jieijâs killeelvuođâ maddârij killeelvuotân. Jyehi tááhust kuohtuuh halijdává sárguđ uđđâ nissoonkuuvijd puáris kove paaldân.

Syntien kummun naiset kieđâvuš meid Suvi Njuoskâ pidoh -televisiorááiđu (tavesäm. Njuoskka bittut, Yle 2012–2013). Tego Suvi čáálá, sämmilâžžân lii mottoomnáál älkkee leđe maailm vuossâmuš mottoom syergist. Sun já Anne Kirste Aikio láin vuossâmuuh säminisoneh, kote raahtijn huumorrááiđu Suomâ television. Ucceeblovo ovdâsteijen finnee älkkeht macâttâs, ete pilleed ubâ aalmug peggim, jis cyevkkee mielâkuuvijd teikâ taha maidnii ruokkâdijd já epitavâlijd. Kneecap-elleekove (2024) iirikielâg hiphop-juávhust čáittá siämmáá almoon. Maaŋgah kielâsiärváduvâst ettii eromâšávt juávhu algâaaigijn ive 2017, ete iirikielân ij koolgâ lávluđ narkotiik- já seksuaalaašijn tanen ko tot addel hyenes kove iirikielâ sárnoin já taha tienuuvt kielâpolitiikpargo vaigâdubbon. Sij keččâlii finniđ kielâs virgálâš kiellân Tave-Irlandist. Ive 2022 tot viijmâg-uv luhostui.

Ucceeblovokielâi nuorâ sárnooh tarbâšeh idolijd. Sij tarbâšeh jieijâs eenikiellân meid nuorâi kulttuur. Yle Säämist lii Njuoskâ pidoi maŋa šoddâm Šohkaršohkka-nuorâiohjelm, mast láá fáárust meid uánihis huumorvideoh. Ige tot huumor lah ain veltihánnáá puáris sämiááhui mielâ mield huumor. Ušom ovdâkovveen lii lamaš West já Aikio televisiopargo. Sämmiláid taha pyerrin, ete taaiđâ- já kulttuursyergist uáinojeh já kullojeh jieškote-uvláván jienah, uáinuh já taaiđâtyeljih, meid maaŋâin kielâin. Puhu nukke ja Syntien kummun naiset lává šiev lasâttâs kirjálâšvuođâ syergist.

West oobij kirjeh láá suomâkielân – toos-uv lii tárbu. Puhu nukke -kirjeest lii fáárust meid sämikielâ eromâšávt tihtâsitatijn, moi luuhâm virkosmit tego pakkâpeeivi kesipieggâ jäävri alne. Meid tehálâš savâstâllâm eijijn lii sämikielân. Suvi kirjeest sämikielâ ij oinuu siämmáánáál, mut ij lah tárbugin. Ličij kal suotâs, jis kuohtuin finniiččij jurgâlusâid sämikielân tääl, ko toh láá finnim meid suomâkielâg lohhei huámmášume.

Sämikielâ lasseen meid vaanhimeh váiluh Suvi kirjeest masa ollásávt ko Helga pelestis čáálá kuohtuin vanhimijn. Tooshân lii kal suijâ, mondiet vaanhimijn ij lah stuorrâ roolâ Suvi kirjeest. Sun čáálá seksuaallâšvuođâst já fiäránijn ton syergist, já tuáivu-uv siskáldâsváruttâsâst, ete enni já eeči iävá luvâččii suu kirje. Luhhoost siämmáá perrust almostuvvii kyehti kirje siämmáá kiiđâ ääigi, te enni já eeči-uv lává peessâm luuhâđ kuittâg oovtâ nieidâ kirje, jis lává tottâlâm nube kirje siskáldâsváruttâs. Veikâ siärvádâh lii sämmiláid tehálâš, lii šiev äšši, ete West uábih hiäiluttává kárbá já adelává uđđâ uáinuid. Säminissoon ij lah kielâttemes nukke, mon váldukulttuur ovdâsteijeeh uážžuh miäruštâllâđ puáris stereotypiai mield ige tuše siärváduv vyeligâš ovdâsteijee, veikkâ siärvuslâšvuotâ lii kielâ já kulttuur uáinust tehálub ko ovtâskâs olmooš.