Vistig sáttá leđe tárbu muštâliđ, kii mun lam. Pargoeellimstân mun lam anarâškielâ ollâopâttâhlehtor. Muu spesialsyergi lii kielâiäláskittem, adai keevâtlávt mun huksiim ucceeblovokieláid, eromâšávt anarâškielân, nuuvt pyere puátteevuođâ ko máhđulâš. Veik mun vuosâsaajeest poorgâm-uv anarâškielâ uáinust, te mun juávám ohtâsii huolâ ubâ maailmáin, tastko eeti uccâ kielâi siäilumist lii gloobaal.

Astoääigi mun lam streesâhaldâšem välmejeijee, anarâškielâlii Anarâš aavis -nettiaavisân čällee toimâtteijee já äigiájánâskirječällee. Ton lasseen mun lam komovuotâteknologia já astronautiik äŋgiris perusteijee. Mun liččim ušom olesáigásâš toimâtteijee-kirječällee, jis tot peri ličij máhđulâš.

Mun lam jieččân pargo peht finnim ennuv mielâkiddiiváid kontaktijd, moi puáđusin láá šoddâm čäällimfáádáh sehe loostân já jieččân fiktiivlijd tevstáid. Nube tááhust muu äigiájánâsah láá tuálvum muu jieŋâlubbooht anarâškielâlii kirjálâšvuotân já paggim muu čäälliđ párnáid já nuoráid. Taan čallust mun vuájudâđâm tekstâpyevtitmân jieččân siemin maailmist.

Toimâtteijen Anarâš aavisist

Must lii šoddâm toimâtteijee páágu keežild. Anarâš aavis lii njuhčâmáánust 2023 vuáđudum anarâškielâlâš nettiaavis já siämmást áinoo Suomâst almostuvvee sämikielâlâš aavis.

Tastko čäällimmáttu ucceeblovokielân lii ain härvinâš, te mun lam váldám eenâb ovdâsvástádâs lostâčallui pyevtitmist já toi kielâtipšomist. Taat pargo lii hitruu já palhâšeijee, já mun lijkkuum čuuvtij čäälliđ. Jiešalnees muu mielâst lii ennuv älkkeb čäälliđ sämikielân ko suomâkielân. Čäällimfáádáhkin iä lah vala nuuhâm, veik motomin pargokieddi oro-uv lemin váhá joskâdub.

Anarâš aavis almostit uđđâsijd, blogičalluid, sahhiittâlmijd, uáivilčalluid já njunoščalluid. Lohheeh tuáivuččii eenâb Aanaar kuávlu páihálijd uđđâsijd, mut aavis ruttâdemvuáhádâh miäruštâl aavis siskáldâs: aavisist kalgeh leđe aalmugijkoskâsiih já Suomân kyeskee uđđâseh, valastâllâm, kulttuur, kielâ já ulmuid lohtâseijee uđđâseh. Aavisčalluin kalgeh leđe meiddei toimâttâhliih elementeh.

Nubij sanijgijn sämikielâlâš lostâ kalga leđe ”uccâ Hesari”, mut nube tááhust viiđâ čallust siskáldâsvátámušah iä luándulávtkin pyevti leđe siämmááh ko stuorrâ peiviaavisist. Nettilostâ viggá liijká faallâđ maaŋgâpiälálii luhâmuš já siämmást mottoomnáál pissoođ äigikyevdilin. Toimâtteijen mun čuávum ääigi já jieččân intressijd.

Stuorrâ aalmugijkoskâsiih já Suomân kyeskee uđđâseh almostittojeh anarâškielân. Meid merhâšitteemuuh páiháliih uđđâseh finnejeh saajees aavisist. Viiđâ čallui ohhoost iä kuittâg čaavâ ovdâmerkkân merikoskâsiih suátiuđđâseh tondiet ko toh páináččii ubâ aavis. Jis tiätu ääšist čáálá, te ton jorgálduvâid kalga čuávvuđ loopâ räi.

Moos talle tarbâšui anarâškiel aavis? Anarâš aavis vuáđudui sämikielâlii lostâtorjuu ruttâdemčuolmâi tiet. Anarâškielân almostui ive 1987 rääjist Anarâš-lostâ, mii lii Anarâškielâ seervi jeessânlostâ. Ton vuosmuš uáivitoimâtteijee Ilmari Mattus poorgâi rijjâtátulij navcâigijn kulmâlov ihheed. Taat lostâ almostittui 3–4 nummeer ivveest, já tot almostuvá ain.

Ruttâdem luávdá iänááš teddilemkoloid, já čälleeh finnejeh artikkâlijn uccâ formaallii máávsu, jis toos kávnoo ruttâ. Maŋeláá teddilemkoloi várás-uv aalgij leđe váiváá finniđ ruttâdem. Nuuvtpa Anarâškielâ seervi stivrâ meridij vuáđudiđ nettiaavis, mii peividuvvoo vittii ohhoost. Tággáár áámmátlubbooht toimâttum loostân puáhtá uuccâđ staatâtorjuu.

Okkosâš lostâpargo luhostuvá pyereest, mut ruđâlâš epivisesvuotâ liijká kaha: taan kalenderive ruttâdem lii uuccâmnáál eskin vyesimáánust, já ruttâ mieđettuvvoo čohčâ–roovvâdmáánust, motomin eskin skammâmáánust, adai ihe lii jo pyere muudon nuhâmin. Ruttâdemvuáhádâh ij lah sooppâm stuárráámuid aavisáid, mut Anarâškielâ servi piergiittâl jieijâs uccâ ruttâdem vievâst, almostit máttááttâs- já kulttuurministeriö ravvui miäldásávt puohlágán čalluid já tuáivu, et ääših ovdáneh pyeremuu lääji mield.

Taam čälidijn čohčâmáánu lii nuhâmin, mut mij ep lah valagin finnim miärádâs ive 2025 ruttâdmist. Nettiaavis almostittemvuálááš lii kuittâg rahtum tienuuvt, et pyehtip kuás peri kepidiđ čäällim. Mij almostittep aavis ruttâdeijee asâttem vátámâšâi mield, amas aavis puátteevuotâ šoddâđ uhke vuálá aainâskin ruttâdem keežild. Tággáár almostittemtoimâ čana kielâresursijd mut meid pyevtit ennuv uđđâ luhâmuš.

Ruttâdem mieđettuvvoo jo almostittee lostáid, adai loostâ koolgâi vistig cegâttiđ ovdil vuosmuu ruttâuuccâmvuáru. Taan prosesist puávtáččij rähtiđ sierâ čalluu.

Lostâpargo cimccâheh

Aaibâs čokkesajeh muu lostâpargoost láá lamaš maŋgâ, mut mun luptiim oovdân muáddi, moh láá lamaš jieččân mielâst pyeremuuh.

Lii lamaš stuorrâ ilo uásálistiđ toimâtteijee roolist aalmugijkoskâsii astronautkoŋgressân (ASE, Association of Space Explorers), mii piištij oovtâ oho Noordwijkist Vuáládâhenâmijn čohčuv 2024. Mieldi lijjii 70 astronautid pirrâ maailm. Mun čuovvum puoh teknisijd oovdânpyehtimijd já sahhiittellim ulmuid. Seervi jesânin piäsá tuše talle, ko lii mađhâšâm Eennâmpáálu pirrâ ucemustáá ohtii rakettáin. Mun valdim pargoost tuom oho ollásávt rijjâ. Lâi merhâšittee čuávvuđ NASA puáris Apollo-mánudâšohjelm astronaut já uđđâ Artemis-mánudâšohjelm astronaut koskâsii savâstâllâm. Maađhij kooskâst lâi paijeel 50 ihheed.

Mun lam meiddei lamaš fáárust Euroviisujuhleest Amsterdamist, kost láá lamaš tehálumos euroviisuartisteh – iä ain vyeitteeh peic mudoi pyereest miänástum taidâreh.

Eromâš liegâsvuođáin mun jurdâččâm meid savâstâllâmpuudâid Ralf Sirénáin, kote ustevlávt juovij jieijâs fiäránijd neelji kuhes mánuppaajeest Ukraina suáđi ovdâradostuvâst já muštâlij Marcus Lindqvist čäällim kirje Sotilas numero 13 šoddâmist. Jyehi lohhee lohá taam kirje jieijâs keččâmkuávlust. Munjin valgânij soottâm argâ, já – streesâhaldâšem välmejeijee ko lam – peessim eromâšávt tarkkuđ streesâhaldâšem talle, ko astoääigi vuoiŋâstmist puáhtá tuš nievdâđ. Maht te suáđist puáhtá pissoođ rávhálâžžân?

Lii-uv asto čäälliđ fiktio?

Must lii korrâ mohtâ já mielâ čäälliđ fiktio anarâškielân. Čälidijnân mun vuájum čäällimprosesân jiemge ollágin juurdâš kezis lohhee- já kirjemarkkânijd, nuhâváid riäntusmeerijd jiemge tomgin surgâdvuođâ, et ovdiibeln mainâšum sujâi keežild ij aainâskin vala pyevti elettiđ jieijâs kirječällen. Mun liijká nievdâm tast, et mottoom peeivi mun liččim olespiäiválâš kirječällee.

Mun čálám anarâškielâlii fiktio siämmáá suujâst ko maaŋgah eres-uv säämi kirječälleeh: mun halijdâm faallâđ párnáid já eres-uv párnáimielâlijd luhâmuš. Kuovlâlem kirjeilddei muštâl ain vänivuođâst: luhâmuš ij lah ennuv. Muu niävdus ličij finniđ anarâškielân čyeti párnái- já nuorâikirjed. Väzidijnân Helsigist Oodi-kirjerááju párnáiuásáduvâst mun ain kavnâttâm, et kirjálâšvuotâ puávtáččij leđe aaibâs eres meeri. Tuše muáddi kirje ilddest illá kiäsutteh luuhâđ, mut kostnii ferttee kuittâg-uv algâttiđ.

Muu jieččân pyevtittâs lii šoddâm äigiájánâssân, ige tot lah tondiet lamaš nuuvtkin aktiivlâš. Vistig-uv mun lam čáállámNjobžâvääri-rááiđu, moos kuleh nelji kirje: Njobžâvääri juovlah, Njobžâvääri pessijâšmarkkâneh, Njobžâvääri jonsahpeivkähteeh ja Njobžâvääri juovlâtaaidâr. Puoh kiirjijn tábáhtussaijeen lii Njobžâvääri uárbispäikki.Njobžâvääri-kirjij juonâ vuáđuduvá luáttásávt anarâš kulttuurân.

Kirječällen mun lam ain irâttâm smiettâđ, et kii tâi kiäh láá Njobžâvääri-rááiđu uáivihuáđđooh. Muu mielâst uáivihuáđđoo puávtáččij leđe tot kyessi, kii puátá uárbispááikán já uáivild pyere mut ij tuubdâ páihálii eellim já toovât páihálijd ässeid paijeelmiärálii vääivi. Nube tááhust uáivihuáđđon puávtáččii leđe meiddei uárbispääihi pargeeh já ässeeh. Sij iberdeh eellim já láá viehâ jiellâhisteeh. Sáttá kuittâg leđe, et nuorâ lohhee máttá edirvâššâđ uáivihuáđđoo pyerebeht ko kirječällee.

Njobžâvääri juovlâtaaidâr -kirje taidârpersovn lâi vaigâd vuáváđ, tastko mun jiem tubdâm suu tuárvi pyereest. Luhhoost mun teivim ”taidâr” njunáluvâi mielkkikäävpist. Sust lâi kuhes njuovčâ, moin sun putestij huolâlávt skuálminjuunees já kuohtuid njuneraigijdis. Loopâid suu jiešvuođâid mun karttim nuurrâđ eres lasseen Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvâst já ruotâsyemmilii moottorsááhátaidâr tuojijn.

Muu Speeijâl faŋgâ -kaavhâkirje idea šoodâi motomin luámumääđhist Ranskaast, kuás muu nieidâ já suu ááhu uámi jotteemfiävru pieđgânij já orostitij sunnuu määđhi. Kirjeest nieidâ já ákku orostává bensinsajattâhân, já fakkist ákku ij tuubdâgin nieidâ já lattiiškuát suámálávt. Tot, maht tibi taan tiileest nieidâ šadda speeijâl faŋgân, lii kirje sraŋgâ.

Masa jo Mánudáást

Muu vaigâdumos čäällimpargo lii lamaš science fiction -roomaan Masa jo Mánudáást. Kirje muštâl Mánudáá kraatterij ässein 15-ihásii Codexist já suu eejist, kiäh lává testaamin uđđâ rakkeet já karttâv váiváávuođáid já šaddeh Eennâmpáálu oolâ. Sunnuu hástun lii cevziđ Enâmist taggaar pirrâsist, mii lii sunnui varâlâš, já irâttiđ kááijuđ jieijâs Eennâm ässei puáris mánudâšohjelm iššijn.

Masa jo Mánudáást -roomaan ovdánij komovuotâteivâdmijn ESA astronautijgijn. Mun lam eromâš kijttevâš astronaut André Kuipersân, kote lii kierdâvávt uápistâm muu Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuv ISS pargoid já lekkâm ton detaljijd. Suin mun lam juátkám komovuotâsavâstâlmijd já kirjálii oovtâstpargo roomaan maŋa-uv.

Roomaan halijdij tuálvuđ čälles Mánudâžân, mii lâi huolâstuttee. Munhân jiem tiättám mánudâšmaađhijn tuárvi ennuv, mut halijdim oppâđ. Mun muštâččâm liegâsvuođáin teivâdmijd Apollo-ohjelm astronautkuávttáin Rusty Schweickartáin ja Walt Cunninghamáin Vuáládâhenâmijn Noordwijkist. Mun peessim čuávvuđ sunnuu luvâldâlmijd oovtâ oholoopâ ääigi, já tastmaŋa tiettim čuuvtij eenâb mánudâškirdemijn já toi teknisijn muddoin. Mun tiettim, kost uuccâđ lase tiäđu. Mun luuhim eellimkeerdijd, kuldâlim sahhiittâlmijd, uápásmim mánudâškirdemij kirdemvuáváámáid.

Mun kuullim astronautijn, magarin rakettáin mađhâšem tobdoo já maht olmooš fyysisávt já mentaallávt reagist hormišis G-vuoimijd já komovuotâkirdemmađhijd. Mun ožžum tiettiđ, moh aašijd jieškođe-uv muddoost teknisávt tábáhtuveh já maht astronaut toid reagist, já vala tom, maht sij rahtteteh ISS- já mánudâškirdemáid.

Muu roomaan komovuotâhuáđđooh puátih Enâmân ”Sojuz-rakettáin” – váhá siämmáásullâsáin ko tot Sojuz, moin astronauteh kirdeh Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattâhân Baikonurist Kazakstanist. Kirjeest algâuási kirdemmääđhi mudoh nuávditteleh uálináál Sojuz-rakkeet siäivumproseduur. Kirdem maasâd Mánudâžân luhostuvá Saturn V -rakettáin, mii rahtui Apollo 19 -kirdem várás. Tot ij kal kuássin čuákkejum ige kuássin kirdám tondiet ko NASA mánudâšohjelm koskâldittui Apollo 17 -kirdem maŋa.

Apollo 19 -kirdem ličij lamaš munjin puoh vuohâsumos, mut toos ij kuássin rahtum kirdemvuávám. Tastko roomaan kuittâg tarbâšij taggaar, te mun kolgim kevttiđ Apollo 11 kirdemvuávám, mii heivij romanân pyeremusávt. Mun spiehâstim tast ton uásild ko lâi tárbu já ovtâstittim toos oosijd Apollo 9 já Apollo 10 kirdemvuáváámijn. Mun meridim pissoođ korrâ science fictionist tondiet, ko teknisii uási nubásmittem ličij lamaš munjin liijkás stuorrâ hástu. Mun lijjim lijkkuustum tast, et meiddei hollandkielâlâš Donald Duck háputtâlâi Apollo 50-ihenumerist siämmáá Apollo 19 -kirdemân vuávájum rakkeet.

Ko NASA uđđâ Artemis-mánudâšohjelm ceggânškuođij, te munjin šoodâi huáppu čäälliđ mainâs loopân – jo ton-uv suujâst, et muu maainâs ij liččii liijkás puárisáigásâš. Puátteevuođâsthân ij kuássin tieđe.

Komovuotâfiäráán čäällim piištij vittâ já pel ive. Čäällimproosees ličij ovdánâm pyeremusávt olespiäiválâš kirječällen, mut nuuvtko anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ táválávt-uv ráhtoo, te meid taat šoodâi pargo paaldâst.

Tondiet ko komovuotâ lii tovle lamaš ollásávt almaiulmui maailm, te lâi älkkeemus kevttiđ almaid kirje persovnin. Täst lii-uv puáttám kirje stuárráámus kritiik. Mut tastko kirje lii korrâ science fiction, te lâi tušes pargo viggâđ puunnjâđ aašijd ereslágánin ko toh tuotâvuođâst lijjii.

Mii te loopân?

Anarâš kirjálâšvuotâ ij lah masa ollágin jurgâlum eres kieláid – jis jo kirječällee jieš ij lah irâttâm juksâđ eres-uv lohheid. Muu roomaan Masa jo Mánudáást ličij älkkeht máhđulâš jurgâliđ mon peri kielân, siämmáánáál ko eres-uv muu čäällim párnáikirjeh. Toh iä lah ”liijkás ennuv” čonnum sämikulttuurân.

Mun lam kuldâlâm luvâldâlmijd tagarijn totkein, kiäh tietih ennuv säämi kirjálâšvuođâst. Sämikielâlâš kirjálâšvuotâ oro kieđâvušmin pajekielâlii kirjálâšvuođâ já pajesämmilijd kirječälleid. Mun jurdám, et lii äigi irâttiđ toohâđ anarâškielâlii kirjálâšvuođâ-uv tobdosin. Ušom taat lii-uv váldusuijâ toos, mondiet mun čaallim taam artikkâl.

Anarâš kirjálâšvuotâ lii muu mielâst aaibâs ollâ tääsist, veik tot lii-uv uđđâ já eenâb-uv iälustâm jieijâs vyeligis já joskis eellim. Tuáivu mield tot motomin juvsâččij lohheidis sehe algâalgâlii čäällimkielân já eres-uv kieláid jurgâlum kirjálâšvuottân.